Unistused vs reaalsus
Täna hommikul hakkasin koostama oma võlgade tabelit. Lootsin selle täna ka siia lisada, kuid no ei, ma ei saa seda kohe kindlasti nii ruttu valmis. Seega otsustasin tabeliga väikese pausi teha ja oma mõtted kirja panna. Esiteks. Võtsin eile/täna ühendust erinevate võlglastega, kes peavad ka blogi. Ja need inimesed on lihtsalt nii toredad ja toetavad! Sain oma küsimustele kiiresti ka vastused ning lisaks ka head soovid takkapihta. Ma tõesti loodan, et me peame koos vastu ja saame kord öelda: "Jess, me saime hakkama!" Usun, et keegi meist pärast sellest august väljatulekut enam laenude poole isegi mitte ei vaata! 😇 Teiseks. Tahtsin veidi oma mõtetest/unistustest kirjutada ja samas ka end reaalsusesse tagasi tuua. * Mulle on alati lapsed meeldinud. Ma unistan, et ka minul oleks kunagi pere. Lapsed, toetav elukaaslane ja täitsa oma kodu. Paar aastat tagasi andis elu mulle veel ühe valusa hoobi. Minu kauaoodatud rasedus katkes. Aga sellest ma kirjutada rohkem ei soovi. Reaalsus