Miks otsustasin päevaraamatut pidama hakata?
Tere! Ma usun, et Teil hakkab meist, võlgnikest, juba siiber saama, sest viimasel ajal on hakanud mitmeid meist blogi pidama. Ja vabandust, kuid nüüd teen seda ka mina. Olen püüdunud blogiga alustada juba mitu kuud, kuid lihtsalt ei olnud selleks aega ega tegelikult ka tahtmist. Kuid täna otsustasin, et mul on vaja seda kõike, mis mu sees toimub, kellegagi jagada, sest see koorem on juba liiga raske! Loen igapäevaselt ka teiste võlgnike blogisid ja olen nende jutust aru saanud, et kirjutamine aitab. Ning just eriti siis, kui kellelegi teisele oma muredest otse rääkida ei saa. Kõik mu lähedased ja tuttavad arvavad, et mul on hea ja mugav elu. Tore, sest sellist pilti olen neile maalinud juba mitu aastat. Miks kirjutasin "tuttavad"? Sest ega mul eriti enam sõpru ei ole, kuid sellest juba mõnes teises postituses. Hea ja mugav elu on aga täiesti vastupidine tegelikkusele. See on lihtsalt kohutav! Millised mured siis mul on? Need on VÕLAD, VÕLAD ja veelkord VÕLAD. Selles blogis