Suu naeratab, aga kas ka süda?
No tere!
Nagu eelmises postituses mainisin, siis käin jälle tööl- suu kõrvuni. Ma lihtsalt olen selline inimene, kellel on kogu aeg muhe nägu. Nii on mulle vähemalt öeldud. Õppisin seda maski kandma aastaid tagasi, mil kõik mu probleemid alguse said. Nüüd tekitab see minus aga kohutavat tunnet. Varem oli üks suur näriv tunne võlgnevuste tõttu, kuid nüüd on kaks. Ja see teine on mitu korda närivam. Ma isegi ei oska seda kirjeldada, mis tunne see on, kui oled kellegi väga olulise kaotanud. Tunnen sellist...survet kogu kehas.. nagu miski tõmbaks mind jõhkralt maa poole. Kogu aeg on nutt kurgus ja mu kõri lausa valutab selle tõttu. Kõige selle juures on täielik tühjuse tunne.
Mul on nii kahju, et ma ei osanud selle tundega kuidagi hakkama saada.. iseenda ja oma teiste muredega. Ma jätsin kõik tahaplaanile. Arvan, et olin täielikus deprekas ja olen seda siiani. Edasiminek on see, et läksin tööle, suhtlesin üle pika aja inimestega ja nüüd tundsin, et tahan end siin veidi välja elada... vb hakkab natukenegi kergem.
Ma lihtsalt ei oska kuidagi praegu edasi minna. Tunnen, et olen jälle alguses oma võlgade jamaga. Korraks tekkis isegi tunne, et ma löön käega, kuid viskasin selle mõtte ruttu peast. Ma pean hakkama saama, ma lihtsalt pean. Ma arvasin, et olen tugev, aga krt, ma olen ikka väga nõrk... vaimselt. Ehk peaksin kellegi poole abi saamiseks pöörduma, aga kardan, et siis ma vajun veel sügavamasse auku. Mida teha? Helpppp.
Vedasin inimesi alt lisatööde näol, vedasin alt laenuandjaid, inkassosi... mu pea plahvatab ja südamel on no niii raske ja valus. Alles sain oma lepingutes selgusele, kokkulepped tehtud ja nüüd on kõik pekkis. OKIncure ei tule kohe üldse vastu. Nõuab vaid üle 100 euroseid kuumakseid erinevatele nõuetele ja pole nõus kuumakseid vähendama. Ma ju tahan maksta, miks sa ei taha sedagi vastu võtta! Ähvardavad kohtuga...kuidas see lõpeb? Arvatavasti sellega, et nad saavad veel vähem raha kui muidu saaks.
Täna maksin veel Bondorale veidi ja nüüd puudu veel 160 eurot, et mu lepingud seal aktiivseks jääksid. Kuu lõpus tasun ka mingi osa Coopile, kuid kardan, et ka nemad vaid selle pisukesega ei lepi.
Andke andeks, et jälle halan, kuid selle blogi mõte minu jaoks oligi enese väljaelamine ja selle kaudu abi saamine. :) Seda postitust ma igatahes üle ei loe, ma ei jaksa lihtsalt nutta. Vabandan kirjavigade pärast.
Kokkuvõtteks ... suu naerab, kuid süda nutab.
Tere
VastaKustutaTunnen kaasa sulle sinu kaotuse puhul. Mul on väga kahju, et sind selline kaotus tabas.
Minu allakäik seoses kohustustega sai alguse lähedaste ja kallite inimeste kaotustega ühe aasta jooksul. Iga 2-3 kuu jooksul jäin kellestki ilma, algul vend, siis 2 väga head sõpra, siis elukaaslane ja lõpuks ainuke tädi.Leinata pole saanud varsti juba 2 aastat ( juulis saab 2 aastat venna surmast). Kuigi hinges on siiani valus, üritan ema pärast tugev olla. Tema ju kaotas poja ja õe. Kodus ka nutta ei taha, et mitte paistes silmadega tööle minna. Kui pisarad tulevad, siis tagasi ma neid ei hoia. Saan sellest valust veidikeseks leevendust. Peidan oma valud ja mured naeratuste taha. Õnneks on mul õde, õetütar ja väike õetütre poeg, kellega koos olles, ei mõtle ma oma muredele.
Oma kohustustega olen ka päris jamas. Olen ka inkassodes. Ok Incurega ei saa jah mingit kokkulepet, tundub, et neil alla 500€ kuus ei tule kõne allagi. Kui teavitasin neid, et mul pole enam võimalik nii palju kuus maksta, vastati - kui ei maksa, siis kohtusse. Ei mingit pakkumist lahenduseks. Antigi. Vaidlustasin maksekäsu, vaadates kõrvalnõudeid, siis need olid isegi minusuguse (seadustest mitte eriti jagava inimese)jaoks üüratud. Kuna oli võimalus veel kohtuväliselt kokkulepet püüda saavutada, kirjutasin Ok Incurele, küsides, mis oleks väikseim kuutasu ja pikim aeg, mida saavad pakkuda. Vastus põhimõtteliselt sama, 500€ kuus ja aeg kuni 36 kuud. Vastasin neile, et las kohus vaatab kõrvalnõuded üle ja teeb oma otsuse. Peale seda võttis minuga ühendust Ok Incure jurist, kes tegi pakkumise. Kadunud olid imelikult suured intressid ja viivised ning isegi nõudekulud.
Coop andis mind inkassosse - GelvoraSergel OÜ, nemad tegid praegu minuga 6 kuulise kokkuleppe, peale seda vaatavad mu maksekäitumise üle ja otsustavad edasi.
Sina pea vastu, sa saad hakkama. Kõik võtab aega. Läheb nagu läheb, aga ära anna alla. Mina vähemalt olen sellise suhtumisega nüüd. Oli aeg kui elasin kogu oma raskused hinges nii tugevalt läbi, et oma tervis hakkas üles ütlema. Kõik jäi ju minu õlgadele, kõik lepingud minu nimel. Ja siis otsustasin - läheb nagu läheb. Käega ei löö ja alla ka ei anna. Raske on, nii hinges kui füüsiliselt, kuid midagi pole teha.
Ole tugev ja pea vastu
Kahju, et olete ennas nii sisse mässinud.
KustutaSamas on inkaasodega alati see probleem, et nad vilistavad seadustele, vähemalt mina olen on seda nii kogenud, mistõttu on vaja ennast harida VÕS-i kohapealt (või siis leida keegi kes asja tunneb). Üldjuhul muutub inkasso väga "leebeks", kui neile vastu astub pädev persoon, võlad tuleb küll ära maksta, aga jõhkraid lisasid saab nudida olematuseni.
P.S. Alati kui inkassole maksate, pange maksekasse kirja "põhiosa eest", isegi kui nad seda ei "arvesta" oma arvutuskäiku õigesti sisse, maksab kohtus siiski märke maksekal.
Tahaksin sinuga rääkida ok incure teemal,kuna ise sellega kimpus siis sooviks nõu
Kustuta