Suu naeratab, aga kas ka süda?

 No tere!

Nagu eelmises postituses mainisin, siis käin jälle tööl- suu kõrvuni. Ma lihtsalt olen selline inimene, kellel on kogu aeg muhe nägu. Nii on mulle vähemalt öeldud. Õppisin seda maski kandma aastaid tagasi, mil kõik mu probleemid alguse said. Nüüd tekitab see minus aga kohutavat tunnet. Varem oli üks suur näriv tunne võlgnevuste tõttu, kuid nüüd on kaks. Ja see teine on mitu korda närivam. Ma isegi ei oska seda kirjeldada, mis tunne see on, kui oled kellegi väga olulise kaotanud. Tunnen sellist...survet kogu kehas.. nagu miski tõmbaks mind jõhkralt maa poole. Kogu aeg on nutt kurgus ja mu kõri lausa valutab selle tõttu. Kõige selle juures on täielik tühjuse tunne. 

Mul on nii kahju, et ma ei osanud selle tundega kuidagi hakkama saada.. iseenda ja oma teiste muredega. Ma jätsin kõik tahaplaanile. Arvan, et olin täielikus deprekas ja olen seda siiani. Edasiminek on see, et läksin tööle, suhtlesin üle pika aja inimestega ja nüüd tundsin, et tahan end siin veidi välja elada... vb hakkab natukenegi kergem.

Ma lihtsalt ei oska kuidagi praegu edasi minna. Tunnen, et olen jälle alguses oma võlgade jamaga. Korraks tekkis isegi tunne, et ma löön käega, kuid viskasin selle mõtte ruttu peast. Ma pean hakkama saama, ma lihtsalt pean. Ma arvasin, et olen tugev, aga krt, ma olen ikka väga nõrk... vaimselt. Ehk peaksin kellegi poole abi saamiseks pöörduma, aga kardan, et siis ma vajun veel sügavamasse auku. Mida teha? Helpppp.

Vedasin inimesi alt lisatööde näol, vedasin alt laenuandjaid, inkassosi... mu pea plahvatab ja südamel on no niii raske ja valus. Alles sain oma lepingutes selgusele, kokkulepped tehtud ja nüüd on kõik pekkis. OKIncure ei tule kohe üldse vastu. Nõuab vaid üle 100 euroseid kuumakseid erinevatele nõuetele ja pole nõus kuumakseid vähendama. Ma ju tahan maksta, miks sa ei taha sedagi vastu võtta! Ähvardavad kohtuga...kuidas see lõpeb? Arvatavasti sellega, et nad saavad veel vähem raha kui muidu saaks. 

Täna maksin veel Bondorale veidi ja nüüd puudu veel 160 eurot, et mu lepingud seal aktiivseks jääksid. Kuu lõpus tasun ka mingi osa Coopile, kuid kardan, et ka nemad vaid selle pisukesega ei lepi. 

Andke andeks, et jälle halan, kuid selle blogi mõte minu jaoks oligi enese väljaelamine ja selle kaudu abi saamine. :) Seda postitust ma igatahes üle ei loe, ma ei jaksa lihtsalt nutta. Vabandan kirjavigade pärast.

Kokkuvõtteks ... suu naerab, kuid süda nutab.