Turgutus

 Hei-hei!

Minu viimane postitus oli juba päris ammu ja see sai just sellist tagasisidet, mida ma tegelikult kartsin. Kuid minu eesmärk on siin blogis siiski aus olla. See on koht, kus ma saan end "välja elada". Ja kui mõtlete, et whatt bit**, siis jah, ma ei ole teie kommentaaridele vastanud, sest ma pole siia neli päeva üldse ninagi pistnud. Miks? Sest ma võtsin endale kolm vaba päeva. Mitte küll põhitööst vaba päeva, kuid lisatöödest.

Kui ma selle viimase postituse ära kirjutasin ning seejärel seda lugesin, siis mõtlesin täpselt seda sama, mida "Appi, ma olen võlglane" selle alla kommenteeris. "MIDA MA TEEN?" Ma lõhun end, ma lõhun end lihtsalt täiega. Seega ma ärkasin hommikul kell pool 8. Sõin tervislikult, läksin tööle ja kui töölt tulin, viskasin jalad seinale. Käisin ka jalutamas! :) Kuid eile näiteks magasin terve õhtu. Ma tunnen end kohe palju paremini. Mul on jaksu, energiat ja tuju on ka parem. Võitlus jätkub! Muideks, panin endale aja ka võlanõustaja juurde. I did it!!!!!!!!!!!

Kuid teate, mis mind ree peal hoidis ja hoiab? Inimesed. Inimesed, kes ootavad, et ma neid aitaks. Inimesed, kes loodavad minu peale. Ma teen lisatööna erinevaid kirjatükke ning teate, kui hea tunne on see, kui sa näed, et inimene on hädas, ja sul on võimalik teda aidata! Mitte see pole muidugi hea tunne, kui inimene on hädas, aga saite aru küll.
Ja see on täpselt vastastikune. Minul on vaja rahalist abi ja neil mõnda muud abi. Ma ei võta neid töid kui kohustusi, vaid teen neid rõõmuga ja mitte vaid raha pärast. Ükskõik, kui raske mul ka ei ole. Täna alustasin uuesti nende töödega ja no, see puhkus tasus ära. Kohe palju kiiremini edenevad. Arvan, et see rõõm tuleneb ka sellest, et ma saan nii paljude erinevate inimestega suhelda ning need materjalid, mis ma kõik läbi töötan, viivad mu mõtted võlgadest eemale. Seega ei ole see asi tegelikult nii hull, kui eelmises postituses tundus. Eks igal inimesel ole oma viis muredega hakkama saamiseks ja vaimse tervise turgutamiseks. Mina leidsin oma nende kirjatööde ning öise trenni näol. 

Seega ärge minu pärast muretsege. Olen tugev naine! 😀

Ja no ma ei saa mainimata jätta seda, kuidas ikka võivad inimesed uskumatult armsad ja lahked olla! Ootan ja ootan, kuna siis minu pihta hakatakse tulistama mingisugust sappi, sest olen võlglane, aga ei ole ikka hakatud. Nagu mis mõttes?? Inimesed kirjutavad mulle ja pakuvad hoopiski abi, riideid.. nagu mida! Ma olin lihtsalt nii liigutatud, et pisarad tulid silma. Üks lahke naisterahvas saatis mulle hulga riideid, ma ei ole neid veel kätte saanud, kuid kui saan, siis ma tean, et vesi hakkab jälle voolama. 😆 Kui selle paki ära olin lasknud saata, kirjutas järgmine armas naisterahvas ja pakkus samuti. Ütlesin küll talle ära, sest ma juba ju sain, kuid siiski, ma ei suuda oma tundeid siin kirjeldada. Ütlen lihtsalt veelkord, et appi, kui häid inimesi on!!!!!! 💗💗💗 Samuti kandis keegi veel 10 eurot mu Bondora kontole, aitäh- aitäh-aitäh! 😻

Ma tõesti tunnen end palju paremini. Koostasin endale nüüd ka mingi maksegraafiku. Panin täpselt kirja, mis on need pakilised maksed, mis kindlasti teatud aja jooksul sooritatud peavad saama. Pingutan selle nimel, et need tehtud saaksid ning siis saame juba võlanõustajaga täpselt rääkida, kuidas edasi. Eks arvatavasti alustan võlgade ümberkujundamist. :)